Accueil > Français > Actualités > Te parau o Jean-Marc Tera’ituatini PAMBRUN

Te parau o Jean-Marc Tera’ituatini PAMBRUN


‘O vai ‘o Tera’ituatini Täne ?


‘Ua fänauhia ‘Oia i te 22 nö tïtema 1953 i Paris. Ò Eugène PAMBRUN – te hö’ë ö te mau ta’ata mätämua ‘o tei fa’atupu i te mau täpa’o fa’a’äpïra’a ö te hïro’a mä’ohi i te matahiti 1960 ra- e ta’ata `äi’a nö Ra’iätea, töna metua täne. ‘O Liliane BABOU, nö roto i te tahi `öpü fëti’i tumu nö Ariège et nö Bretagne i te fenua Faräni, töna metua vahine. Mai töna tamari’ira’a mai, i pïha’i iho i töna metua täne, töna ‘itera’a i te faufa’a ‘öti’a ‘ore ö te hïro’a. Ë, ò täna ihoä ïa i ha’apa’o ë, tae roa mai i te höpe’a. Ë, i te ru’i 12 nö varehu 2011, i rotopü i tau Matari’i i ni’a, pi’i maira Te-tumu-nui iäna ë, ‘ia ho’i atu i te ra’i tuatini.

E ta’ata ‘aravihi i te fa’aihora’a i te mau parau tütu’u

JPEG - 131.2 ko
Jean-Marc Pambrun, Aimeho Charrousset et son fils lors de la journée de l’arbre au Centre Polynésien des Sciences Humaines – Te Anavaharau-Punaauia Novembre 1991 (crédit photo SCP)


I te fenua Faräni töna haerera’a i te ha’api’ira’a tautoru. ‘Ua roa’a iäna te mau parau tü’ite e rave rahi ë hau atu, te parau tü’ite teitei roa a’e nö ni’a i te mau ’ihi ö te ta’ata. I muri a’e i te mau ti’ara’a täna i ha’apa’o i roto i te tahi mau ta’atira’a i Paris, ’o Tahiti te fenua täna i ma’iti e faàho’i i reira töna märamarama, töna ‘ite, töna ‘aravihi e fa’a’öhipa ai.
I roto i te mau töro’a ri’i noa ‘e i te mau mea teitei ‘o täna i amo na, ‘ua riro ato’a na ò Tera’ituatini ‘ei fa’atere, i te pü Teanavaharau, nö te Piha ‘öhipa heheu i te mau parau tütu’u nö te orara’a i tahito ra. I reira, mä töna mau ‘ite ha’api’ira’a teitei e rave rahi, ‘ua fa’ahöhonu pua’i ‘oia i töna mau ferurira’a nö ni’a i terä ‘e terä ‘ite tupuna (Te tumu ‘uru, te mau miti, ë rau noa atu). Ë, nä roto i taua mau tuatäpapara’a ra, ‘ua fa’atupu ‘öia, ‘e nö te taime mätämua roa i Tahiti nei i te hö’ë ‘öpuara’a rahi färereira’a i te mau ta’ata pa’ari tä’äto’ä mai te 65 matahiti e hau atu e ora ra a i te Fenua nei. Teie täpura ‘öhipa huihuira’a i te mau tuha’a ‘ite ato’a e vai ra ä i roto i te manava nö taua fëiä pa’ari ra, e tano ‘ia fa’aauhia i te faito e rave rahi hänere hora fa’ati’ara’a parau ‘o tei haruharuhia mai, ‘o tei täripenehia. I teie mahana, ‘ua riro ‘ei faufa’a tä te Pü nö te ta’ere ‘e te faufa’a tumu e tï’a’au nei nö te mau u’i ö teie tau ‘e tö muri mai.

E ta’ata ‘auhune, e ta’ata poro parau tumu fenua

JPEG - 132.5 ko
1984 Mission de recueils sur le « Umu Ti » auprès des habitants de Maupiti (crédit photo SCP)


E metua täne, e hoa fa’aipoipo, e päpa’i puta, e rohipehe, e fa’ata’i ‘upa’upa, e ta’ata « reva » pinepine ò Tera’ituatini « i roto i te pö, nö te fa’aineine i te revara’a atu i reira i muri a’e i te orara’a ». Teie te aura’a ë, e ta’ata ‘o të titau i roto i te höhönu-roa-ra’a nö te aura’a ‘o te mau ‘öhipa o täna e rave hou ‘a fa’aho’i atu ai i mua i te nuna’a täna i ti’aturi na ë, e märamarama ‘öia i täna mau tütavara’a. Ùa tae roa ‘oia i te vaihora’a « i te pereue mutumutu ö töna mau ti’ara’a ta’ata parau tü’ite… nö te paraura’a… i tä töna mäfatu ‘e tä töna tino i ‘ite.
« ‘Ua päto’i ‘oia i täna päto’ira’a ë, ‘ua ‘arohau i täna ‘arora’a. Aita ‘oia i riro mai te vari paruparu ‘aore ra mai te reo aoaoa noa. ‘Ua horo’a ato’a ra ‘oia i te mau moiha’a ‘e te mau räve’a nö te tätä’i i te « pë’ue » ö te hïro’a tei vävähihia mai te marae rahi i Atahuru… »
E Tera’ituatini iti ë, i teie ra mahana, ‘ua fa’aoti ‘o Tumu-nui ë, ‘ua hope tä ‘oe rohira’a ë ‘ua tïtau mai ‘ia ‘Oe e ho’i. ‘A haere ïa !!!

JPEG - 92.3 ko
Jean-Marc Pambrun lors d’une réunion au Service de la Culture (2000 crédit photo FS - SCP)